Polükarbonaat 2100 x 6000, 4mm

Uus

Kvaliteetne polükarbonaat.

Kihtplastiku leht laiusega 2100mm ja pikkusega 6000mm. Sobib nii sise- kui ka välitingimustesse. Plaat kaetud UV kaitsekihiga.

Materjali 4mm kaal - 0,55 kg/m2

pakkumine kehtib kuni 30.04.2024

Rohkem infot

49,00 €

-36,00 €

85,00 €

Lisa soovinimekirja

Rohkem infot

Materjali kirjeldus.

  1. Kihtplastik on ilmastikukindel. Spetsiaalne kattekiht kaitseb materjali UV-kiirguse eest, tänu millele annab tootjatehas materjalile 10 aastase garantii valguse läbilaskvusele. Garantii kehtib õige paigalduse korral.
  2. Kihtplastik on kuni 200 korda löögikindlam kui tavaline klaas.
  3. Kihtplastik on hea valguse läbilaskvusega. Olenevalt materjali paksusest jääb mitmekihilise tahvli valguse läbilaskvus vahemikku 45-80%.
  4. Kihtplastik on väga hea soojapidavusega. U -koefitient, olenevalt paksusest, on 1,0 W/m2K.
  5. Kihtplastik on keskkonnasõbralik. Kihtplastik aitab säästa energiat (soojust ja elektrit). Pärast kasutamisaja lõppu on materjal ümbertöödeldav ja taaskasutatav. Utiliseerimisel ei eralda kihtplastik (polükarbonaat, PC) keskkonnaohtlikke ühendeid. Põletamisel eraldab kihtplastik peamiselt vett ja süsinik dioksiidi (CO2).
  6. Kihtplastik ei põle iseseisvalt. Kihtpastiku süttivustundlikkuse/tuleleviku klass (paksused 6-20 mm) on B-s1-d0 (B1). See võimaldab materjali kasutada TP1 nõuetele vastavates konstruktsioonides. Video
  7. Kihtplastik on kergesti töödeldav. Materjali töötlemiseks (lõikamine, puurimine, kinnitamine jne.) sobivad enamus käsitööriistad.

Paigaldus.

  1. Paigalda plaat alati õiget pidi. Materjali üks külg on kaitstud UV kiirguse kaitsekihiga. Kaitsekihiga pool tuleb paigaldada üles ehk väljapoole. UV kaitsekihiga poolel on kaitsekiled kirjadega, UV kaitseta poolel on ilma kirjadeta kaitsekile. 
  2. Minimaalne katusekalle on 5 kraadi. See tähendab kallet 90 mm meetri kohta. 
  3. Jälgi koormustabelit. Mida õhem materjal seda tihedama sammuga peab olema materjali all aluskarkass.
  4. Materjali saab lõgata ketas-, tikk-või käsisaega. Peale lõikamist puhasta materjali otsad suruõhu või tolmuimejaga lõikepurust.
  5. Materjali otsad tuleb sulgeda otsaliistudega. Ülemine ots nii tihedalt kui võimalik kasutades ilmastikukindlat teipi või silikooni ja siis U otsaliistu. Alumine ots ainult silikoonitud U liistuga nii, et U liist saab küldedelt tuulduda. Materjali põhjas on „soon“ mis jätab otstes tuuldumisruumi. Kondents materjali otstes niiskete ilmadega on lubatud. 
  6. Kinnita materjal tihendiga katusekruvidega. Materjali sisse on vajalik puurida 2-3 mm suurema diameetriga ava kui kruvi läbimõõt. Sellisel juhul saab materjal „mängida“ temperatuuri muutudes. Kruvisamm 400 mm.
  7. Kinnita kruvid mõistliku jõuga. Liiga suure jõuga kinnitades võib materjali tekkida lohud, mis hakkavad tulevikus prahti korjama.
  8. Kihtplastik omab suurepäraseid tehnilisi näitajad: - valguse läbilaskvus kuni 80% - löögikindlus ligi 200 korda suurem kui tavalisel klaasil - töötemperatuur -40 kuni +120 kraadi -materjali külmpainderaadius on 150x materjali paksus. 6 mm materjalil r= 900 mm, 10 mm r= 1500 mm
  9. Kihtplastik omab Euroopa tuleklassi B1 (kuni 20 mm paksuseni). Materjal ei põle iseseisvalt ei eralda keskkonnale kahjulikke ühendeid.

Hooldus.

 Kihtplastik ei vaja ekspluatatsiooni käigus mingit erihooldust. Abrasiivse hõõrdumise vältimiseks tuleb hoiduda kuivast pühkimisest.

- Kihtplastik puhastamiseks on vaja puhast vett.

- Suurema mustuse korral peaks vesi olema soe ja sisaldama väheagressiivseid puhastusvahendeid, mis on kasutuses koduses majapidamises (vedelseep, nõudepesuvahendid). - Puhastamisel kasutada märga pehmet lappi või svammi.

- Kuiva hõõrdumist peaks vältima. Kuivatades materjali, peaks kuivatusvahend olema puhas pinda kahjustada võivatest abrasiivosakestest (tolmust, liivast, mustusest). - Kuivatades mitte hõõruda materjali.

- Peale intensiivset hõõrumist muutub Kihtplastik staatiliselt laetuks ning võib hakata tolmu ligi tõmbama. - Staatilise elektri vältimiseks peaks materjali töötlema antistaatikutega.

- Aknaid või teisi klaaspindu võib puhastada ka survepesuga, kus veele on vajadusel lisatud veidi väheagressiivset pesuvahendit.

Puhastamisel mitte kasutada:

- pabersalvrätikuid (need toimivad hea liivapaberina)

- aknapesuvahendeid või teisi alkoholi- ja ammoniaagibaasil valmistatud puhastusvahendeid - atsetooni, benseeni, bensiini, tetraklorometaani.

- Ammoniaagi- ja orgaaniliste lahustite baasil valmistatud puhastusvahendid imenduvad materjali sisse ja põhjustavad materjali pragunemist.